Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!



Toetuse tingimused

1. Toetust saavad taotleda:

  • korterelamut haldav korteriühistu, mida esindab taotluse esitamisel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juhatuse liige või üldkoosoleku protokolli kantud volituse alusel tehniline konsultant;
  • vald või linn, kui korterelamu on tervikuna valla või linna omandis. Taotlejat võib esindada ka vastava kirjaliku volituse alusel käesoleva tehniline konsultant.

2. Toetust saab taotleda 15%, 25% ja 40% ulatuses projekti kogumaksumusest sõltuvalt korterelamu rekonstrueerimise komplekssuse tasemest ja 50% ulatuses tehnilise konsultandi, projekteerimise ja omanikujärelevalve teenuse maksumusest. Toetuse taotlemisel Ida-Viru maakonnas asuva korterelamu rekonstrueerimiseks suurendatakse toetuse osakaalu 10% võrra, välja arvatud juhul, kui toetuse osakaal on 50%.Toetust saab taotleda ainult nendele teostamata renoveerimistöödele, mis on ehitusprojektis välja toodud ning mille puhul on järgitud terviklahenduse põhimõtet.

15% toetuse saamiseks peab korterelamu rekonstrueerimisel täitma järgmised nõuded:

a) saavutama korterelamu rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi E (energiatõhususarv ETA ≤220 kWh/(m2•a));
b) saavutama korterelamu rekonstrueerimisega vähemalt 20%-lise arvutusliku energiasäästu soojusenergia tarbimiselt;
c) tagama korterelamu rekonstrueerimisel ventilatsiooni vastavalt sisekliima standardi II klassi nõuetele või peab tagama kõikide järgmiste nõuete täitmise:
1) korterites pidev ventilatsioon õhuvahetuskordsusega vähemalt 0,5 1/h;
2) sissepuhke või -võetavad välisõhuvooluhulgad vähemalt 10 l/s magamis- ja elutubades müratasemel mitte üle 25 dB(A);
3) väljatõmbe õhuvooluhulgad 1-toaliste korterite pesuruumis vähemalt 10 l/s ja köögis 6 l/s, 2-toaliste korterite pesuruumis vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s, 3- ja enamatoaliste korterite WC-s vähemalt 10 l/s , pesuruumis 15 l/s ja köögis 8 l/s;
4) juhul, kui ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel, ehitamisel või mõõdistamisel selgub, et mõne ruumi väljatõmbe õhuvooluhulka ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel täita (näiteks puudub korteril vajalik arv ventilatsioonišahte, olemasoleva ventilatsioonišahti ristlõike pindala ei ole piisav), siis loetakse käesoleva lõike punktides 2 ja 3 toodud õhuvooluhulkade nõue täidetuks kogu korteri õhuvahetuskordsuse 0,5 1/h saavutamisega.

25% toetuse saamiseks peab korterelamu rekonstrueerimisel täitma järgmised nõuded:

a) saavutama korterelamu rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi D (energiatõhususarv ETA ≤180 kWh/(m2•a));
b) rekonstrueerima korterelamu keskküttesüsteemi vähemalt korteripõhiselt reguleeritavana ja paigaldama radiaatoritele piirajatega varustatud termostaatventiilid, mis võimaldaks reguleerida ruumi temperatuuri vahemikus 18-23 kraadi;
c) soojustama ja rekonstrueerima korterelamu välisseinad täies mahus kaalutud keskmise soojusläbivuse tasemega U≤0,25 W/(m2•K);
d) vahetama kõik projekti alustamise hetkel vahetamata aknad kolmekordse klaaspaketiga energiasäästlike akende vastu, mille avatäite kompleksne soojusläbivuse tase paigaldatuna on U≤1,10 W/(m2•K) või olema korterelamu kõik aknad eelnevalt vahetanud soojapidavamate akende vastu. Aknad, mille vahetamata jätmine ei mõjuta hoone energiakulu, võib jätta vahetamata;
e) soojustama ja rekonstrueerima korterelamu katuse soojusläbivuse tasemega U ≤ 0,15 W/(m2•K);
f) korterelamu rekonstrueerimisel tagama ventilatsiooni vastavalt sisekliima standardi II klassi nõuetele või peab tagama kõikide järgmiste nõuete täitmise:
1) korterites pidev ventilatsioon õhuvahetuskordsusega vähemalt 0,5 1/h;
2) sissepuhke või -võetavad välisõhuvooluhulgad vähemalt 10 l/s magamis- ja elutubades müratasemel mitte üle 25 dB(A);
3) väljatõmbe õhuvooluhulgad 1-toaliste korterite pesuruumis vähemalt 10 l/s ja köögis 6 l/s, 2-toaliste korterite pesuruumis vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s, 3- ja enamatoaliste korterite WC-s vähemalt 10 l/s , pesuruumis 15 l/s ja köögis 8 l/s;
4) juhul, kui ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel, ehitamisel või mõõdistamisel selgub, et mõne ruumi väljatõmbe õhuvooluhulka ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel täita (näiteks puudub korteril vajalik arv ventilatsioonišahte, olemasoleva ventilatsioonišahti ristlõike pindala ei ole piisav), siis loetakse käesoleva lõike punktides 2 ja 3 toodud väljatõmbe õhuvooluhulkade nõue täidetuks kogu korteri õhuvahetuskordsuse 0,5 1/h saavutamisega;
5) keskkütte puhul peab värske õhu klapi paiknemine tagama õhu eelsoojendamise (paiknema näiteks radiaatori taga või kohal või paigaldatakse värske õhu radiaator).


40% toetuse saamiseks peab korterelamu rekonstrueerimisel täitma järgmised nõuded:

a) saavutama korterelamu rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C (energiatõhususarv ETA ≤150 kWh/(m2•a));
b) rekonstrueerima korterelamu keskküttesüsteemi vähemalt korteripõhiselt reguleeritavana ja paigaldama radiaatoritele piirajatega varustatud termostaatventiilid, mis võimaldaks reguleerida ruumi temperatuuri vahemikus 18-23 kraadi;
c) soojustama ja rekonstrueerima korterelamu välisseinad täies mahus kaalutud keskmise soojusläbivuse tasemega U≤0,22 W/(m2•K);
d) vahetama kõik projekti alustamise hetkel vahetamata aknad kolmekordse klaaspaketiga energiasäästlike akende vastu, mille avatäite kompleksne soojusläbivuse tase paigaldatuna on U≤1,10 W/(m2•K) ning paigaldama need soojustuse tasapinda või lisasoojustama aknapaled. Soojustuse tasapinda paigaldamise või aknapalede lisasoojustamise tulemusena peab välisseina ja akna liitekoha arvutuslik joonsoojusläbivus olema ≤ 0,05 W/(m•K). Aknad, mille vahetamata jätmine ei mõjuta hoone energiakulu, võib jätta vahetamata;
e) soojustama ja rekonstrueerima korterelamu katuse (soojusläbivuse tase U ≤ 0,12 W/(m2•K);
f) paigaldama korterelamusse soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, mis teenindab kõiki korterite ruume või soojuspumbaga soojustagastusega väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, mis tagab võrdväärse sisekliima ja on varustatud välisõhu eelsoojendamise ja filtreerimise seadmetega nagu värske õhu radiaatorid;
g) korterelamu rekonstrueerimisel tagama ventilatsiooni vastavalt sisekliima standardi II klassi nõuetele või peab tagama kõikide järgmiste nõuete täitmise:

1) korterites pidev ventilatsioon õhuvahetuskordsusega vähemalt 0,5 1/h;
2) ilma elektrilise eelküttekalorifeerita ventilatsiooniseadmed;
3) sissepuhke välisõhuvooluhulgad vähemalt 10 l/s magamis- ja elutubades müratasemel mitte üle 25 dB(A);
4) väljatõmbe õhuvooluhulgad 1-toaliste korterite pesuruumis vähemalt 10 l/s ja köögis 6 l/s, 2-toaliste korterite pesuruumis vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s, 3- ja enamatoaliste korterite WC-s vähemalt 10 l/s , pesuruumis 15 l/s ja köögis 8 l/s;
5) juhul, kui ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel, ehitamisel või mõõdistamisel selgub, et mõne ruumi väljatõmbe õhuvooluhulka ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel täita (näiteks puudub korteril vajalik arv ventilatsioonišahte, olemasoleva ventilatsioonišahti ristlõike pindala ei ole piisav), siis loetakse käesoleva lõike punktides 3 ja 4 toodud õhuvooluhulkade nõue täidetuks kogu korteri õhuvahetuskordsuse 0,5 1/h saavutamisega.

3. Kohalduvad erisused:

• Hoone energiatõhusust mõjutavad eelnevalt teostatud rekonstrueerimistööd võetakse arvesse hoone energiatõhususarvu arvutuses. Vastava osakaaluga toetuse saamise eelduste täitmisel arvestatakse ka enne taotluse esitamist teostatud käesolevas määruses toetuse saamiseks nõutud rekonstrueerimistöid järgmiselt:
1) 25% ja 40% toetuse saamiseks toodud välisseina ja katuse soojusläbivusele seatud nõuete täitmiseks juba teostatud välisseinte ja katuse lisasoojustamise tööde ümbertegemine ei ole kohustuslik ja soojusläbivuse taseme nõue tuleb tagada toetuse taotluses toodud välisseinte ja katuse soojustamise tööde ulatuses;
2) 40% toetuse saamiseks toodud akna ja välisseina külmasilla arvutusliku joonsoojusläbivuse nõue ei kohaldu, kui korterelamu välisseinad on SA KredEx poolt varasemalt eraldatud korterelamute rekonstrueerimistoetuse raames soojustatud;
3) kui rekonstrueeritava korterelamu ventilatsioonisüsteem on eelnevalt ehitatud või rekonstrueeritud kasutades SA KredEx poolt väljastatud varasemat korterelamute 25% või 35% osakaaluga rekonstrueerimistoetust, siis eelmise perioodi 25% osakaaluga toetust saanud elamute puhul tuleb eelnevalt paigaldatud värske õhu klappidele lisaks lahendada ka mehaaniline väljatõmme, juhul kui seda ei ole tehtud. Nimetatud perioodil 35% osakaaluga toetust saanud korterelamute puhul võib ventilatsioonisüsteem jääda muutmata.
• Rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest 15% suuruse osakaaluga toetust ei saa taotleda, kui korterelamu asub Tallinna või Tartu linnas, välja arvatud, kui esineb vähemalt üks järgnevatest tingimustest:
1) korterelamu jääb üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule hoonestusalale või on määratletud väärtusliku üksikobjektina või on tunnistatud kultuurimälestiseks või asub muinsuskaitsealal muinsuskaitseseaduse alusel või kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja ning eeltoodud piirang ei võimalda korterelamu rekonstrueerimisel saavutada 25% ega 40% toetuse saamiseks sätestatud energiatõhususarvu;
2) rekonstrueerimistööde käigus viiakse kütteõlil töötav katelseade üle taastuvale kütusele.

• Toetuse taotlemisel üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule hoonestusalale jääva või väärtusliku üksikobjektina määratletud või kultuurimälestiseks tunnistatud või muinsuskaitsealal muinsuskaitseseaduse alusel asuva või UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva korterelamu rekonstrueerimiseks kehtivad alljärgnevad erisused:
1) korterelamu aknad võib jätta uute vastu vahetamata, kui kohalik omavalitsusüksus ei ole andnud luba akende vahetamiseks kultuuriväärtuse või miljööväärtuse kaitse või tuleohutuse kaalutlustel. Sellisel juhul tuleb nõutav energiatõhususarvu klass või energiatõhususarv tagada akende renoveerimisega (näiteks klaaside vahetamisega, klaaspaketi paigaldamisega ja tihendamisega) või teiste rekonstrueerimistöödega;
2) korterelamu fassaad võib olla nõutud soojusläbivuse tasemest vähem soojustatud või soojustamata, kui kohalik omavalitsusüksus on motiveeritult keelanud välisseinte lisasoojustamise kultuuriväärtuse või miljööväärtuse kaitse kaalutlustel;
3) korterelamu rekonstrueerimisel peab tagama ventilatsiooni vastavalt sisekliima standardi II klassi nõuetele või tuleb tagada kõikide järgmiste nõuete täitmine:
a) korterites pidev ventilatsioon õhuvahetuskordsusega vähemalt 0,5 1/h;
b) ilma elektrilise eelküttekalorifeerita ventilatsiooniseadmed;
c) sissepuhke välisõhuvooluhulgad vähemalt 10 l/s magamis- ja elutubades müratasemel mitte üle 25 dB(A);
d) väljatõmbe õhuvooluhulgad 1-toaliste korterite pesuruumis vähemalt 10 l/s ja köögis 6 l/s, 2-toaliste korterite pesuruumis vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s, 3- ja enamatoaliste korterite WC-s vähemalt 10 l/s , pesuruumis 15 l/s ja köögis 8 l/s;
e) juhul, kui ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel, ehitamisel või mõõdistamisel selgub, et mõne ruumi väljatõmbe õhuvooluhulka ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel täita (näiteks puudub korteril vajalik arv ventilatsioonišahte, olemasoleva ventilatsioonišahti ristlõike pindala ei ole piisav), siis loetakse käesoleva lõike punktides 3 ja 4 toodud õhuvooluhulkade nõue täidetuks kogu korteri õhuvahetuskordsuse 0,5 1/h saavutamisega.
• Korterelamu, millele kohaldub eeltoodud erand, terviklahendusena rekonstrueerimisel tuleb rekonstrueerimistööde elluviimisel saavutada 15% osakaaluga toetuse saamiseks energiatõhususarv, mis vastab vähemalt energiatõhususarvu klassile „F“, 25% osakaaluga toetuse saamiseks energiatõhususarv, mis vastab vähemalt energiatõhususarvu klassile „E“ ja 40% osakaaluga toetuse saamiseks energiatõhususarv, mis vastab vähemalt energiatõhususarvu klassile „D“.
• Kaugküttevõrguga mitte ühendatud ja kaugkütte piirkonnas mitte asuva korterelamu või kaugküttega, mis töötab ainult kütteperioodil, ühendatud korterelamu, kus sooja tarbevett valmistatakse lokaalselt elektriboileritega, terviklahendusena rekonstrueerimisel, tuleb rekonstrueerimistööde elluviimisel saavutada 15% osakaaluga toetuse saamiseks energiatõhususarv, mis vastab vähemalt energiatõhususarvu klassile „F“, 25% osakaaluga toetuse saamiseks energiatõhususarv, mis vastab vähemalt energiatõhususarvu klassile „E“ ja 40% osakaaluga toetuse saamiseks energiatõhususarv, mis vastab vähemalt energiatõhususarvu klassile „D“.

4. Taotluse menetlemise eritingimused:

1) Toetuse, mille osakaal on 25% või 40% (Ida-Viru maakonnas vastavalt 35% või 50%), taotlemisel peab taotleja sõlmima lepingu tehnilise konsultandiga või ettevõtjaga, kelle kaudu osutab tehniline konsultant teenust. Tehniline konsultant nõustab taotlejat projekti elluviimisel. Täpsemat infot vaata siit.
2) Rekonstrueerimistööde kogumaksumusest 25% ja 40% osakaaluga (Ida-Viru maakonnas paikneva korterelamu puhul vastavalt 35% ja 50% osakaaluga) toetuse taotlemise korral teeb SA KredEx taotluse rahuldamise otsuse kõrvaltingimusega. Otsus jõustub alljärgnevate tingimuste täitumisel:
a) põhiprojekti ekspertiis kinnitab põhiprojekti vastavust nõuetele või taotleja täiendab põhiprojekti vastavalt ekspertiisis osundatule ning seejärel läbiviidav ekspertiis kinnitab põhiprojekti nõuetele vastavust;
b) põhiprojekti muutumisel esitab taotleja vajadusel uued hinnapakkumised ja üldkoosoleku kehtiva otsuse plaanitavate rekonstrueerimistööde teostamise kohta või kohalikust omavalitsusest taotleja puhul esitab vajadusel uue haldusakti;
c) taotleja on saanud renoveerimislaenu väljastavast krediidi- või finantseerimisasutusest positiivse otsuse asjaomase laenulepingu sõlmimiseks summas, mida toetatavate tegevuste elluviimiseks antav toetus ei kata või tõendab nimetatud summas omafinantseeringu olemasolu.
3) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki otsuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt kõrvaltingimuse saabumise kohta vastava kinnituse vormistamist toetuse rahuldamise otsuse juurde.
4) Toetuse väljamakseteks peab toetuse saaja esitama standardis EVS-EN 12599:2012 toodud metoodikale tugineva ventilatsioonisüsteemi õhuvooluhulkade mõõdistamise protokolli ning küttesüsteemi tasakaalustamise protokolli ja kulude tekkimist tõendavad dokumendid.

Toetuse tingimused on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega, millega saab tutvuda siin.