Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!



Korduma kippuvad küsimused

Kui energiaaudit on juba tehtud, kas see kehtib või on tarvis audit ümber teha?
Määrus ajalist piirangut energiaauditi kehtivusel ei sea, mistõttu see n-ö kehtib ja auditit ümber ei pea tegema.

Korterelamule on juba tükk aega tagasi tehtud ehitusprojekt, kas see sobib toetuse taotlemiseks ja kas selle eest on võimalik samuti toetust saada?
Nii ehitusprojekti kui ka energiaauditi eest saame toetust maksta, kui need on tehtud alates 2014 aastast. Kui ehitusprojekt on tehtud näiteks 2013 aastal, siis toetust sellele kahjuks taotleda pole võimalik. Juba tehtud ehitusprojekt tuleks tehnilise konsultandi abiga lasta projekteerijal üle vaadata ja vajadusel täiendada. Kui projekti on vaja ümber teha või täiendada, siis see kulu on abikõlblik ja sellele osale saab toetust taotleda.

Eelnevatel aastatel oleme renoveerinud katuse, tahame nüüd teostada muud tööd, et saaks taotleda 25% toetust, kas peame katuse uuesti soojustama?
Juba teostatud töid ümber ei pea tegema. Oluline on, et veel teostamata tööd tehakse vastavalt määruses toodud nõuetele ja energiatõhususarvutus tõendaks vähemalt energiaklassi D.

Meie majale on väljastatud energiamärgis D, kas see tähendab, et saame 25% toetust taotleda?
Antud energiamärgis on tegelikku tarbimist arvestades ja on samuti toetuse taotlemiseks vajalik dokument. Erinevate toetusmäärade juures nõutud energiatõhususarvutus, mida samuti tähistatakse tähtedega A-H, on aga arvutuslik ja tehakse teistsugusele metoodikale tuginedes. Seega on tegemist n-ö erinevate märgistega, aga mõlemad on toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid. Täpsemalt saate nende erinevuste kohta infot energiaaudiitorilt, tehniliselt konsultandilt ja projekteerijalt.

Korterelamu asub miljööalas ja fassaadi soojustada ei tohi. Kuna 25% toetuse saamiseks on nõutud ka fassaadi soojustamine, kas saame üldse 25% toetust taotleda?
Kui kohalik omavalitsus on seadnud mingitele rekonstrueerimistöödele piirangud (näit. ei tohi fassaadi soojustada või aknaid vahetada), siis nimetatud töid teostama ei pea. Küll peab nõutava energiatõhusustaseme arvutuslikult tõendama ja rekonstrueerima ventilatsioonisüsteemi määruses ette nähtud nõuetel.Miljööpiirkonnas asuvatele korterelamutele on 15% toetuse saamiseks vajalik energiatõhususarvutusega vähemalt energiaklass F, 25% toetuse saamiseks E ja 40% saamiseks D.

Soovime toetust taotleda ainult välisuste vahetuseks ja katuse renoveerimiseks, kas see on võimalik?
Minimaalse 15% toetuse taotlemiseks peab korterelamu rekonstrueerimisega vähemalt 20%-lise arvutusloiku energiasäästu soojusenergia tarbimiselt, energiatõhususarvutus tõendama vähemalt energiaklassi E ja rekonstrueerida tuleb ka ventilatsioonisüsteem. Milliste rekonstrueerimistöödega on E klass tagatud, seda ütleb ehitusprojekti juures olev energiatõhususarvutus, kui see on katuse renoveerimise ja välisuste vahetusega tagatud ning korda tehakse ka ventilatsioon, saab 15% toetust taotleda.

Soovime rekonstrueerida küttesüsteemi, ventilatsioonisüsteemi ei plaani muuta ja jääb praegune loomulik ventilatsioon, kas saame sellisel juhul küttesüsteemi rekonstrueerimiseks toetust taotleda?
Kõikide toetusmäärade, nii 15%, 25% kui ka 40%, taotlemiseks on vaja rekonstrueerida ka ventilatsioonisüsteem. See tähendab, et projekteerimise ja ehitamisega tuleb tagada pidev ventilatsioon, kus sissepuhe (sissevõetav õhk) tuuakse puhta õhuga ruumidesse (magamis- ja elutoad) ning väljatõmbed peavad toimuma mustema õhuga ruumidest (köögid, vannitoad ja WC-d). Väljatõmme seejuures peab olema mehaaniline (paigaldada tuleb ventilaatorid) ning ehitustööde lõppedes on vajalik ka ventilatsioonisüsteem üle mõõdistada. Teie majale sobiva ventilatsioonisüsteemi valikul on abiks tehniline konsultant.

Kas toetuse saamiseks on vaja välja vahetada kõik aknad?
15% toetuse saamiseks ei ole tarvis aknaid vahetada, 25% ja 40% toetuse saamiseks tuleb välja vahetada kõik vanad aknad, juba vahetatud aknaid vahetama ei pea. Seega, kui näiteks 2005 paigaldati korterile uued aknad, siis neid vahetama ei pea, välja on tarvis vahetada veel ehitusaegsed kahekordse puitraamiga klaasaknad. 40% puhul tuleb kõik aknad (k.a. juba vahetatud aknad) tõsta rekonstrueerimise käigus fassaadi soojustuse tasapinda või soojustada aknapaled vastavalt määruses esitatud nõuetele. Akende soojustuskihti tõstmine kõrvaldab külmasillad ja toob suurema energiasäästu, lisaks on maja väljanägemine parem ning toas suurenenud aknalaua arvelt rohkem ruumi.

Kas saame rekonstrueerimise toetust taotleda, kui rekonstrueerimise käigus ehitatakse välja ka pööningu korrus, kuhu tulevad korterid?
Vastavalt määruse §11 lg 2 ei ole elamu lisakorrus(t)e ehitamine, pööningukorruse väljaehitamine, soklikorruse väljaehitamine või muu korterelamu laiendamine ja eelpool nimetatud tegevustega seotud ettevalmistavad tööd abikõlblikud ja peavad olema teostatud enne toetuse taotluse esitamist. Taotleja peab tõendama eelnimetatud tööde teostamise lõpetamist.