|
|
|||||||||||||||
|
||||||||||||||||
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas laenule on seatud maksimumsumma piir? Mis on intress 10 aasta pärast? 10 aasta pärast fikseeritakse intress uuesti laenuperioodi lõpuni ja see on kindlasti madalam tavapärasest laenuintressist. Kas omafinantseeringuks saab arvestada juba tehtud rekonstrueerimistöid ja kuidas seda arvestada? Jah, kui vastavate tööde tegemist on alustatud peale 01.01.2008. Näide: Planeeritav investeering 191 735 eurot, alates 01.01.2008 tehtud töid 31 955,8 euro eest Koguinvesteering 191 735 + 31 955,8 = 223 690,8 eurot Omafinantseeringuks 15% 223 690,8 on 33 553,6 eurot Maksimaalne laenusumma 190 137,2 eurot Omafinantseeringuna vaja tasuda 1597,79 eurot Kui korterelamus on 7 korterit, aga 2 omanikku, kas siis saab korterelamu renoveerimislaenu? Jah, 2 omaniku puhul tekib korteriomanike ühisus ning korteriomanike ühisus kuulub sihtgruppi. Kas 2 korteriga elamu saab korterelamu renoveerimislaenu? Ei, korterelamu renoveerimislaenu saab korterelamu, kus on vähemalt 3 korterit. Kas saavutatava energiasäästu hulka võib arvestada ka varem teostatud rekonstrueerimistöödega saavutatud energiasäästu? Jah, kui vastavate tööde tegemist on alustatud peale 01.01.2008. Kas nõutava energiasäästu saavutamist kontrollitakse ka pärast tööde tegemist? Saavutatud energiasäästu kontrollitakse esitatud energiakulu aruannete alusel. Mis siis saab, kui tegelik tulemus ei vasta nõutud tasemele (nt on 20% säästu asemel saavutatud vaid 16%)? Kui erinevus on suur (üle 5%), võrreldakse energiaauditi andmeid ning teostatud tööde tulemusi ja püütakse leida probleem: kas on eksinud energiaaudiitor, projekteerija, ehitaja või on küsimus hoopis elanike tarbimisharjumustes. Korterelamult laenu tagasi ei nõuta, samuti ei pea maksma trahvi. Kas aktsepteeritakse energiaauditit, mis on teostatud enne 7. maid 2009 ning seal puudub märge saavutatava energiasäästu kohta? Jah, sellise auditi puhul peab korterelamu küsima audititegija käest juurde kinnituskirja saavutatava energiasäästu kohta. Kas fassaadi all mõeldakse maja esimest seina või loetakse fassaadi hulka maja 4 seina? Fassaad on terve hoone kõik seinad, mida võib vajadusel soojustada/rekonstrueerida ka ükshaaval. Näiteks kui otsaseinad on juba soojustatud ei pea neid uuesti soojustama. Kas keldri seinte (vundamendi) soojustamine on finantseeritav? Keldri seinad on fassaadi osa, seega finantseeritav. Mida tähendab tervikprojekt? Tervikprojekt tähendab, et kõikidele töödele, mis energiaauditis soovituslikena välja tuuakse, tellitakse projektid, sealjuures peab iga järgnev projekt lähtuma eelmisest. Näiteks, kui energiaaudit soovitab soojustada katuse ja fassaadi ning renoveerida kütte- ja ventilatsioonisüsteemi, peab katuseprojekt arvestama fassaadi soojustamisega ja vastupidi ning ka kütte- ja ventilatsiooniprojektid peavad arvestama lisasoojustuse ning vastastikuste muudatustega. Kas tervikprojekti peab tellima ka siis, kui energiaaudit on teostatud enne 7. maid 2009? Ei, sellisel juhul ei ole tervikprojekt nõutud, kuid projektid peab rekonstrueerimistööde teostamiseks ikka tegema. Kas tervikprojekti alusel peab koheselt teostama ka kõik rekonstrueerimistööd? Teostama peab vähemalt need rekonstrueerimistööd, mis kokku annavad nõutud energiasäästu (kuni 2000 m² maja- 20%, üle 2000 m² - 30%). Kas ehitusluba on vajalik? Kui tegemist on rekonstrueerimistöödega, on ehitusluba vajalik. Kas korterelamu renoveerimislaenuga saab finantseerida ka projektide koostamist ja omanikujärelvalvet? Jah, korterelamu renoveerimislaenuga saab finantseerida ka rekonstrueerimistöödega seotud kulusid. Kas korterelamu renoveerimislaenuga saab finantseerida küttekulujaoturite paigaldust? Jah, kuna finantseeritavates kuludes on loetletud küttesüsteem, kuhu alla kuulub ka otseselt küttekulujaotur. Lisaks sellele tagab individuaalne küttekulude jaotamise süsteem suurema kindluse vajaliku energiasäästu saavutamisel.
|
||||||||||||||||
|
||||||||||||||||
|
||||||||||||||||