|
|
|||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||
Energiatõhususe direktiiv (EPBD)
Ehitiste energiatõhususe direktiiv (EPBD)2003. a jaanuaris võtsid Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu vastu ehitiste energiatõhususe direktiivi (Directive 2002/91/EC), eesmärgiga ehitiste energiatõhususe parandamine EL liikmesriikides. Direktiiv kohustab EL liikmesriike hoonete energiatarbe alandamiseks rakendama meetmeid:
Direktiivi ülevõtmiseks Eestis on muudetud ehitusseadust, hooneühistuseadust, korteriomandiseadust, korteriühistuseadust ja seadmete energiatõhususe seadust ning lisaks on vastu võetud erinevaid energiatõhusust hoonetes reguleerivaid määruseid. Energiatõhususe miinimumnõuded Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus nr 258 vastu võetud "Energiatõhususe miinimumnõuded" on olemasolevate ja ehitatavate hoonete summaarse energiakasutuse piirmäärad, lähtudes hoonete kasutamise otstarbest ja arvestades nende tehnilisi näitajaid, või tehnosüsteemidele esitatavad nõuded, et mõõta nende efektiivsuse ja toimimisega seotud näitajaid. Hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele hinnatakse hoone projekteerimisel ehitusprojekti dokumentatsiooni alusel. Energiatõhususe miinimumnõuded on väljendatud energiatõhususarvuna, mis on arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone standardkasutusel. Energiatõhususarv kajastab hoone kompleksset energiakasutust nii sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks kui ka olme- ja muude elektriseadmete kasutamiseks. Energiamärgis 1. jaanuarist 2009 juurutatud hoone energiamärgise kõige olulisemaks eesmärgiks on pakkuda hoone või korterite ostjatele või üürijatele teavet hoone olukorrale energiatarbimise seisukohalt. Energiamärgised pakuvad teavet hoone energiakasutuse kohta võrreldes teiste samaväärsete hoonetega ja loetlevad meetmeid, mida oleks hoones otstarbekas energia kokkuhoiuks rakendada. Energiamärgis kajastab energiakasutust hoones, mida vajatakse hoone kütmiseks, jahutamiseks, vee soojendamiseks, ventilatsiooniks, valgustamiseks ja elektriseadmetes. Energiamärgis on nõutav, kui hoonet võõrandatakse tasu eest või selle rentimisel, või on tegemist suurte rahvahulkade kogunemisega seotud üle 1000-ruutmeetrise kasuliku pinnaga sisekliima tagamisega hoonega, mille energiamärgis on nõutav vastavast Vabariigi Valitsuse määrusest tulenevalt. Energiamärgiste väljastamise õiguslikuks aluseks on majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2008 määrus nr 107 "Energiamärgise vorm ja väljastamise kord".
|
||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||