Energiasäästlik korterelamu katab remondikulu

 

 

Eesti elanikest elab 75%korterelamutes, mis moodustab suurima osa Eesti elamufondist. Valdav osa korterelamutest on ehitatud aastatel 1950-1990, kui ehitusstandard ei seadnud suuri nõudmisi materjalidele ning ehitustöö kvaliteedist olulisemaks peeti kvantiteeti, samuti olid energiakulud madalad. Kui meie korterelamutes on aasta keskmine soojustarve 200-400 kWh/m² siis Soome Keskkonnaministeeriumi andmetel tarbitakse Põhjamaades kaks kuni kolm korda vähem energiat ning seda tingimustes, kus Eesti keskmine välistemperatuur on soojem kui põhjanaabritel.

Eesmärgiga tõsta inimeste teadlikkust energiasäästust lõid KredEx ning  Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium 2006. aastal energiasäästu kompetentsikeskuse, mis tutvustab korterelamute energiasäästumeetmete rakendamist. Lisaks  haldab keskus kogu korterelamute energiasäästutemaatikat puudutavat informatsiooni ja viib kokku erinevaid osapooli, kellest sõltub hoonete energiakasutuse edasine areng Eestis. Kompetentsikeskus on korraldanud üle Eesti seminare (keskmiselt 7 seminari aastas), kuhu on kaastud esinema ka oma valdkonna asjatundjad. Teavitamise alla kuulub ka kodulehe haldamine aadressil www.kredex.ee/esk, kuhu püütakse koguda kogu elamute energiasäästu kohta käiv info.

 

Riigi osa ei ole ainult olnud energiasäästu alase teadvuse tõstmisel vaid ka otsesel panustamisel korterelamute renoveerimisse. Aastatel 2003-2007 eraldati riigieelarvest korterelamute renoveerimistoetusteks kokku 200 miljonit krooni, mille abil toetas KredEx 3190 korterelamu renoveerimist. Toetuse abil renoveeriti korterelamuid üle Eesti vähemalt 2 miljardi krooni eest. Samal ajal anti ka 20 miljoni krooni ulatuses toetust energiaauditite ja ehitisekspertiiside ning projektide toetamiseks, mille väljastamine jätkub alates 2008 aastast Euroopa Regionaalarengu fondi vahenditest. Täna samadel tingimustel renoveerimise toetusskeem enam ei toimi. Selle asemele on planeeritud soodusintressiga laen, mida hakatakse läbi Eesti pankade väljastama loodetavasti 2009 aasta kevadel.

 

 

Paljud korterelamud on võtnud ette elamu renoveerimise. Linnapildis on hästi näha elamuid, millel on näiteks soojustatud otsaseinad või vahetatud välisuksed. Tihti alustatakse elamu renoveerimist üksikute tööde tegemisega. Samas tuleks mõelda natuke suuremalt. Korterelamu renoveermise eesmärgiks peaks olema energisäästu saavutamine, samas ainult näiteks otseseinte soojustamine annab väga vähe efekti kogu maja küttekulude vähenemisele. Seepärast tasuks elamu komplekselt korda teha, sest tänaste küttehindade juures katab saavutatav energiasääst elamus tehtavad igakuised renoveermisega kaasnevad remondifondimaksed.

Vaatame näidet: 2006. aasta kevadel BEEN (Baltic Energy Efficiency Network for Building Stock) projekti raames konkurssi „Muuda oma korterelamu energiasäästlikumaks“ korras välja valitud Paldiski mnt 171 korterelamu rekonstrueerimisprojekti käigus teostati korterelamus 2006-2007. aastal katuse, fassaadi ja rõdude rekonstrueerimistööd ning vahetati välja kõik aknad ja rõdude uksed. Küttesüsteem ehitati ühetorusüsteemist ümber kahetoru süsteemiks ning paigaldati küttekulu individuaalse arvestamise süsteem. Rekonstrueerimise eesmärgiks oli suurima võimaliku energiasäästu saavutamine. Projekti kogumaksumus koos projekteerimise, projektijuhtimise ja ehitusjärelvalvega oli 6,3 miljonit krooni, mis teeb investeeringu ühe ruutmeetri kohta 2005 krooni. Tööde finantseerimiseks võeti pangast laenu 4,2 miljonit krooni 15 aastaks.

Tulemused ei lasknud ennast kaua oodata. Esimesel kvartalil pärast rekonstrueerimistööde lõppu oli energiasääst juba 30%. Arvestades tänaste küttehindadega Tallinnas katab nimetatud energiasäästust tulenev küttekulude vähenemine igakuise laenumakse ehk sisuliselt elanikel lisakulutusi ei ole, aga nad elavad juba täna kvaliteetses, puhtas, turvalises ja ilusas majas. Rekonstrueerimisprojekti lõppemisel viidi korterelamus läbi ka elanike rahulolu küsitlus, mis näitas, et elanikud on rekonstrueerimistööde ja hoone uue kvaliteediga rahul.

 

 

 

Maja renoveerimiseks vajaminevate kulutuste arvutamisel võib arvestada järgmise seosega: remondimakse = laenumakse ja tänaste küttehindade juures kehtib praktiliselt ka seos energiasääst = laenumakse (sõltub tehtud investeeringu ja saavutatud säästu suurusest) ehk siis energiasääst = remondifondimakse ja elanike igakuine maksekoormus ei tõusegi. Igal juhul on mõistlik rekonstrueerimiseks laen võtta, sest remondimakse abil renoveerimiseks raha kogumine võtab väga kaua aega, mille jooksul halveneb eluaseme seisund, kallinevad ehitustööd jne. Tänaseks laenu võtnud ühistute kogemused näitavad, et elanike igakuised kulutused sealjuures ei tõuse, pigem langevad remonditööde tulemusel kasvanud kütte- ja energiasäästu tõttu, seoses küttehindade järsu tõusuga võib eeldada, et kulutused jäävad samale tasemele.

 

Korterelamutele annab Pank laenu eelkõige elamu elanike elamistingimuste parandamiseks. Tänastes raskemates majandustingimsutes on pangad võibolla natuke karmistanud elamutele antavate laenude tingimusi kuid laenude väljastamist ükski pank otseselt piiranud ei ole. KredExi poolt pakutav korterelamu laenukäendus on kohustuslik korterelamutele, kus ei ole moodustatud korteri- või hooneühistut. Ühistu saab üldjuhul pangast laenu ilma käenduseta, kuid kui korterelamus on lubatust rohkem võlglasi, soovitav laenusumma on keskmisega võrreldes väga suur või korterelamu asub piirkonnas, kus korterite turuväärtus on madal, nõuab pank KredExi käendust ka ühistu puhul. Käendusega on võimalik tagada kuni 75% korterelamu laenusummast ja lisaks on käendusel olemas laenukindlustuse funktsioon, mis annab võimaluse makseraskuste tekkimisel laenumaksed kuni 12 kuuks KredExi maksta jätta. See võimaldab elamule 100 protsendilise maksepuhkuse ning annab probleemide lahendamiseks lisaaega. KredExi poolt tasutud maksed tuleb tagasi maksta hiljemalt ühe aasta jooksul peale laenulepingu lõppemist.

Korterelamu puhul eraldi tagatist vaja ei ole, renoveerimisprojekt koos ehituslepingutega on vajalik, sest laen makstakse välja tööde üleandmis-vastuvõtmisaktide ning ehitustööde eest esitatud arvete alusel.

 

Majade kordategemine annab lisaväärtust nii maja välisilmele kui ka majas asuvatele korteritele, tõstes elukeskonna väärtust ning muutes maja haldamise ökonoomsemaks ja turvalisemaks. Investeerides meetmetesse, mis muudavad su maja energiasäästlikumaks on KredExi hinnangul võimalik vähendada hoonete energiatarbimist kuni 45% võrra. Säästetud raha saab kasutada renoveermistöödeks või laenu tagasimaksmiseks.