Energiamärgise numbritest

Selle talve üheks tähtsamaks teemaks on kindlasti küttekulud. Tahes tahtmata oleme pidanud hakkama arvestama ennenägematult suurte soojahindadega ja kütmise eest makstava summa number on jõudnud meie igapäevaste teadmiste hulka.

 

Erinevate hoonete energiakulu võrdlemiseks on Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiivi põhjal kasutusele võetud energiamärgis. Kui selline on majale tellitud, siis saame vaadata kui efektiivne või ebaefektiivne energiatarbija meie maja parasjagu on. Võrdlemise lihtsustamiseks on energiamärgisel tõhususe vahemikud jagatud kategooriatesse A-st G-ni, ent samas on välja toodud ka energiatõhususarv. See on definitsiooni järgi arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone standardkasutusel. Kõik sõnad selles definitsioonis on olulised ja seletavad kokkuvõtvalt mismoodi energiatõhususarv leitakse ja mismoodi tuleb sellesse suhtuda. Seletame kasutatud sõnade tähendust.

 

Arvutuslik - näitab, et energiatõhususarv ei ole otseselt mõõdetud ega saa sellesse ka niimoodi suhtuda. Samuti tuleks erinevate hoonete näitajate võrdlemisel teada, mismoodi need arvutatud on. Lisaks muule allpooltoodule kompenseeritakse arvutuse käigus aastate kliimaerinevused taandades arvutuse nö. standardaastale.

 

Summaarne - tegemist on erinevate energialiikide summaga. Arvesse võetakse erinevate energiakandjate poolt hoonesse toodu. Kokku liidetakse kütteks, sooja vee tootmiseks, jahutamiseks ja olme tarbeks kasutatav, mis toodud hoonesse kas kaugkütte, elektri, gaasi või muu kütusega kaasa arvatud küttepuud.

 

Tarnitud - on üks olulisem määratlus. See näitab, et arvesse läheb energia, mis on otseselt hoonesse sisse ostetud. Näiteks hoonele energiat andvate päikesekollektorite energia arvesse ei lähe. Samuti maa- ja õhksoojuspumpade puhul läheb arvesse energia, mis on kulunud nende pumpade käitamiseks, aga mitte see kogus, mis maast või õhust saadakse.

 

Kaalutud - viitab sellele, et arvutuslikult ei ole kõik energiakandajad samaväärsed. Kaalukordajad võtavad arvesse hoonesse saabuva energiakoguse tootmiseks vajaliku tegeliku energiakulu kaasa arvatud kõik transpordi- ja ülekandekulud. Nii näiteks on taaskasutatavatest allikatest saadud energia kaaluga 0,75; kaugküte kaaluga 0,9 aga elektrienergia kaaluga 1,5. Seega võib vabalt juhtuda, et samasuguste hoonete energiatõhususarvud on sama sisekliima puhul ligi kaks korda erinevad juhul, kui üks hoone kasutab peamiselt taastuvate allikate energiat, aga teine käib puhtalt “elektriküttel”. Kaalumise mõte on, et energiaarvutus taandatakse nn. primaarenergiale ehk sellele energiale, mis kulutatakse selle koguse tootmiseks.

 

Erikasutus - näitab, et toodud tarbimisnäitaja kehtib ühe ühiku kohta - praegusel juhul siis ruutmeeter. Tuleb meeles pidada, et hoone pindalalisi näitajaid on päris mitu: kasulik pind, eluruumide pind, köetav pind jms. Energiatõhususarvu puhul kasutatakse köetava pinna ruutmeetreid.

 

Hoone standardkasutus - eluruume peab hindama eluruumide ja büroopindu neile mõeldud kriteeriumide kohaselt.

 

Lõpuks veel üks lihtne valem, kuidas energiatõhususarvust leida arvutuslik energiatarve keskmiselt ühes kuus.

 

[Kuukeskmine arvutuslik energiakulu] = [Energiatõhususarv] X [Köetavad ruutmeetrid] / 12

 

Võib muidugi veel küsida, et mis selle energiatõhususarvuga teha kui energiamärgis tellitud saab? Kui energiatõhusus on “A” või “B” tuleb lihtsalt rõõmu tunda heas majas elamisest ja kinnisvarale osaks saanud lisaväärtusest. Kui aga energiatõhususe hinne on „E“ või „F“ tuleks hoolega uurida energiamärgisel toodud soovitusi hoone energiatõhususe parandamiseks ja teha sealt vajalikud järeldused.