|
Kaili Mänd
makroanalüütik Aastate 2002-2007 hea majanduskliima lõi soodsad tingimused nii ettevõtlusega alustamiseks kui tegevuse laiendamiseks. Kui pangad aga 2007. aasta teises pooles laenutingimusi karmistasid ning inimeste laenukoormuse kasv hakkas pidurduma, ilmnesid esimesed märgid jahtuvast majandusest. Sellele hiljem järgnenud globaalne finantskriis ja nõudluse järsk vähenemine maailmaturgudel mõjusid ettevõtjatele pärast mitmeid edukaid aastaid külma dušina, tuues endaga kaasa nii ettevõtete sulgemisi kui ka tegevuste koomaletõmbamise. Ent kas tõesti on praeguses situatsioonis, kus iga päev koondatakse kümneid inimesi, süüdi vaid majanduslangus või on siin mängus veel lisaks sellele buumiaastatel ettevõtetes aset leidnud priiskamine, ülepaisutatud juhtimiskulud ning pikaajalise eduga harjumine?
On selge, et kui ettevõttel läheb hästi, suurenevad töötajate palgad, korraldatakse kallimaid suve- ja talvepäevi ning toimub rohkem töötajatele suunatud koolitusi. Samas hakkasid ettevõtted lisaks mõistlikult suurenenud kulutustele tegema ka täiesti ebaratsionaalseid kulutusi – näiteks investeerima kinnisvarasse, mis ei olnud nende põhitegevuse osaks.
Lisaks kinnisvara kokkuostmisele sai paljudele saatuslikuks suur laenukoormus, mis võeti tootmisruumide ja-seadmete ostuks. Hooneid on küll ettevõtte põhitegevuseks vaja, kuid neid ei ole vaja ilmtingimata omada. Ja mis veelgi olulisem - neid ise ehitada. Ehitushindade kallinemise tõttu kujunes hoonete ehitusmaksumus plaanituga võrreldes vahel mitmeid kordi kallimaks.
Kontorid sisustati moodsa tehnika ja mööbliga ning juurde palgati uusi töötajaid, kelle järgi reaalset vajadust tegelikult ei olnud. Firma omanikele ning juhtidele liisiti luksusautosid ning vahel isegi kaatreid. See kõik suurendas kordades ettevõtete püsi- ja juhtimiskulusid. Samuti ei pööratud enam piisavalt tähelepanu firmade efektiivsusele. Ebaratsionaalsete kulutuste põhjuseks oli üldine buumimeeleolu, mille tõttu arvati, et kaupade ja teenuste tarbimine jätkab kiiret kasvu ka tulevikus. Kogetud eduga harjudes kaotasid ettevõtjad valvsuse, mõeldes, et tänane edu jätkub ka homme.
Kui eelmisel aastal nõudlus järsult kahanes ning tellimused vähenesid, avastasid firmad end ootamatult suurte püsikulude tõttu üle jõu käivate panga kohustuste ees. Firmadel, kes buumiajal investeerisid mõistlikult ja hoidsid ülejäänud raha ettevõttes, on praegu veidi lihtsam, kuna nad saavad nüüd seda puhvrina kasutada. Samas neil, kel puhver puudub, on ellujäämiseks vajalik juhtimis- ja muutuvkulusid alandada. Ühtlasi tähendab see ka palkade vähendamist ja läbirääkimisi töötajatega, et säilitada tublisid ja motiveerida võtmeisikuid.
Praegune majandussurutis, mis on kujunenud pikemaks kui esialgu arvati, paneb ettevõtja oluliselt rohkem tähelepanu pöörama oma teenuste ja toodete kvaliteedile. Täna on klient suurem kuningas kui kunagi varem, mistõttu tuleb mõelda, kuidas nende vajadusi ja soove veel paremini rahuldada. Väga hea kvaliteet ja teenindus annavad eelise tarbijate võitmiseks ja praeguses olukorras, kus mitmed ettevõtted vähendavad ka oma reklaamikulusid, on võimalus silma paista ja kasvatada turuosa.
Buumiajal tehtud ebaratsionaalsed otsused ning kulutused võivad praeguses majandussituatsioonis mitmetele ettevõtetele valusalt kätte maksta. Teisalt aga - tehes õigeid otsuseid, on see aga hea võimalus tehtud vigadest õppida ja kriisist tugevamini väljuda.
|
