|
Krista Taim, Äripäev Riigi garanteeritud eksport moodustas koguekspordist eelmisel aastal 0,9 protsenti, see protsent võiks olla aga kaks korda suurem, leiab KredExi juhataja Andrus Treier. Eesti pole oma 0,9% ehk 650 mln krooniga esireas ja jääb põhjanaabritele kõvasti alla. “Kui vaadata Rootsi või Soome numbreid, siis need on 2–2,5%, mis samuti pole protsendina eriti suured, kui võrrelda Sloveeniaga, kus ulatub garanteeritud eksport 10 protsendini. Eesti puhul on aga positiivne, et mahud on kasvanud, aasta tagasi oli see näitaja poole väiksem,” sõnas Treier. Sel aastal suurendas Riigikogu KredExi maksimaalse garantiiportfelli mahtu 300 miljonilt kroonilt miljardile kroonile, mis andis võimaluse ka keskmistel ja suurematel eksportijatel teha oma potentsiaalsetele välisklientidele võrdväärseid pakkumisi. Treieri hinnangul võiks portfell ulatuda 2,2 miljardini, sest kasvanud on just suuremate projektide käimalükkajate huvi. “Eesti eksport oleks suhteliselt ebavõrdses olukorras, kui ta ei saaks riigi poolt toetust, eriti selles osas, mis puudutab suuremaid projekte, kus just finantseerimisskeemid toetuvad väga suuresti riigi tagatistele. Soomes on selleks näiteks laevaehitus, meie suuremaid ekspordivaldkondi on tööstuse sisseseaded. Suuremaid sisseseadeprojekte välismaale müüa ilma korrektse finantseeringuta on aga suhteliselt raske. Kui eksportija otsib ostja ja leiab sobiva toote, mida maha müüa, siis kindlasti pole tema põhikompetents vaadata, millised on krediidiriskid ja kuidas seda finantseerimisskeemi sinna taha kokku panna. Siin saab ja peabki riik appi tulema, nagu see on Soomes ja Taanis,” sõnas Treier. Eestis on hetkel 100 eksportijat ja 400 ostjat, keda on KredEx garanteerinud. Sel aastal tuli KredEx välja investeeringugarantiiga, mis aitab näiteks Venemaal ja Ukrainas poliitikast tingitud võimalikke riske maandada. Praegu käib sihtasutuses töö suuremahuliste, pikaajalist garantiid vajavate tehingute lisagarantiide süsteemi väljatöötamiseks.
|
