Katuslae soojustamine vähendab elamu soojakadu

Lauri Suu

KredEx, Energiasäästu kompetentsikeskuse spetsialist

Pööningu vahelagi on korterelamu suurim ühtne tasapind ja enamus soojast õhust tahab majast väljuda just nimelt läbi katuse.

1960.-ndatest aastatest alates ehitatud Eesti korterelamud on peaaegu eranditult lamekatuselised ja millede katuslaed on ventileeritavad. Katuslae soojusisolatsiooniks olid 60ndatel 75+50+75 mm TEP-plaadid (tsemendiga seotud puitlaastplaadid) ning 70-80ndatel 50 mm TEP-plaat ja 60+60 mm fenoplastplaadid (plastpõhjal isoleerplaadid). Sõltuvalt külmasildadest on sellise piirde soojusjuhtivus umbes 0,9 ja 0,7 W/(m²K).

Enamasti on sellistel korterelamutel katuse bituumenkatted halvasti paigaldatud. Näiteks 20-aastasel majal võib olla 4-5 bituumenkattekihti, kuigi vaid üks hästi paigaldatud bituumenkiht peaks sama aja vastu pidama. Katusel seisev vesi ja jää on rikkunud bituumenkatte ja sellesse jäänud niiskus on päikesepaiste mõjul aurustudes katte lahti kiskunud ning uus bituumenkiht on peagi hakanud läbi laskma.

Katuse läbilaskmise teine põhjus on ka puudulikud veeäravoolukalded. Veeäravoolulehtrite, katuse tuulutusventiilide, ventilatsiooniavade ja muude katuse läbiviikude kohad on tihti läbilaske põhjustajad. Samuti võivad katuse veeäravoolulehtrid jäätuda.

Veekindla katte all oleva kihi vähene tuulutamine põhjustab vee korteritesse valgumise. Siis arvatakse, et katus laseb läbi, kuid küsimus on hoopis korteritest vabanenud niiskuse kondenseerumises katusekonstruktsioonidesse. Maja katuse veekindla katte allolev niiskus kondenseerub külma veekindla katte alumisele poolele ja valgub korteritesse.

Katuse parandamise võimalusi

Korralik lamekatuse renoveerimine tähendab seda, et bituumenkatte alus on kuiv ja veeäravoolukalded on piisavad selleks, et vesi ei jääks katusele seisma. Kui katust remonditakse, võib vana katte peale paigaldada soojusisolatsioonikihi. Tänu sellele saab katuse pinda ka õgvendada. Kõik katuse läbiviigud tuleb teha paigaldusinstruktsioonide kohaselt ja hoolitseda tuleb ka veekindla katte alloleva õhuvahe tuulutamise eest. Kui probleemiks on katuse vihmavee äravoolulehtrite jäätumine, võib elektrikütte abiga kaevud töökorras hoida.

Eesti majades on tihti probleemiks külmasillad ehk kohad, kus soojusisolatsioon on puudulik - seina- ja katusepaneetide ühenduskohad. Koos katuseparandusega on põhjust kaaluda ka selliste kohtade lisasoojustamist. Veekindla katte alloleva vahe tuulutusavad (mis tuulutusvajaduse kohaselt on üldiselt üledimensioneeritud) paiknevad sellel alal. Neid ei tohi lisasoojustamisel täiesti sulgeda.

Laekonstruktsioonide korral, kus paneelide kohal on piisav õhuvahe (400…500 mm) on otstarbekas lisasoojustusena kasutada puistevilla.

Soovituslik soojajuhtivusnorm mitteköetava pööningu ja katuslae puhul on 0,22 W/(m²K). Mitteköetava pööningu põranda soojustamine 40 cm puistevillaga võib aga anda väärtuseks isegi 0,12 W/(m²K). Energiakadu ruutmeetri kohta aastas oleks sel juhul viidud 15 kilovatt-tunnini.

Tuleb meeles pidada, et just õhk on soojusisolaator ja seetõttu puistevill sooja hoiabki, kui aga puistevilla peal käia või see ära tallata, vajutatakse niimoodi õhk sellest välja ja soojusisolatsiooniomadus väheneb märgatavalt.

Joonis 1. Üks võimalus vana lamekatuse renoveerimiseks