Üheksa korda kalkuleeri ja siis osta

Igalühel meil võib tekkida elus olukord, kus lahkuda tuleb oma lapsepõlvekodust, armsaks saanud ühiselamust või on pere juurdekasvu tõttu jäänud olemasolev eluase kitsaks ning tuleb hakata otsima uut elamist. Võimalusi eluaseme ostu rahastamiseks on mitmeid, alates pangalaenust kuni lotovõiduni. Just esimene on neist see, mida kasutatakse täna kõige enam. Tänased turuhinnad on vaatamata viimase aja hindade langusele siiski liiga kõrged ning nõutav omafinantseering käib paljudele üle jõu. Mida teha ja kust saada abi? Üheks võimaluseks on sellisel juhul kasutada lisatagatisena Sihtasutuse KredEx käendust.

KredExi käendusel saavad pangalt laenu noored pered, kus kasvab vähemalt üks kuni 15 aastane laps, kuni 30 aastased spetsialistid, kellel on keskeri-, kutsekesk- või kõrgharidus ja sundüürnikud.

Kasutades KredExi käendust on võimalik saada laenu kuni 90% ulatuses tagatisvara turuväärtusest. Lihtne näide: ostetav eluase maksab üks miljon krooni, pank saab käendust lisatagatisena kasutades väljastada laenu kuni 900 000 krooni. Ülejäänud 100 000 krooni tuleb katta, kas oma säästudest või lisatagatist kasutades. Selle näite puhul peaks olema kinnisvaralise lisatagatise väärtus vähemalt 125 000 krooni.

Muidugi võib kasutada suurema väärtusega lisatagatist, kasutades selleks näiteks olemasolevat või vanemate eluaset ja käendusest loobuda. Selline otsus ei pruugi osutuda väga mõistlikuks lahenduseks, kuna võib laenumaksevõime languse korral ohtu seada ka lisatagatise.

Elu on täis ootamatusi ning mõelge, mis saab siis, kui kaotate töökoha või kui tervis ei võimalda töötamist praegusel ametikohal? Millisesse majanduslikku olukorda satub teie perekond? Kas tahate riskida oma vanemate korteri või majaga?

Kui vähegi võimalik, oleks soovitav lisatagatist mitte kasutada, eriti praeguses pingestunud turusituatsioonis ning pigem teha võimalikult suuremas mahus omafinantseering, mis annab võimaluse kaubelda pangalt soodsamaid laenutingimusi. Loomulikult eeldab see ka laenutaotleja senist korralikku maksekäitumist ja laenuteenindamiseks piisavaid sissetulekuid.

Lisatagatise kasutamise vastu räägivad ka sellega kaasnevad kulutused notari tasu, riigilõivu, hindamise ja kindlustamise näol. Kasutates eluaseme ostuks kahte kinnisvaralist tagatist (Näide 3) oleksid need kulutused järgmised: 8 724 krooni notaritasu ja riigilõiv, 2 400 krooni tagatisvarade hindamise eest ja ca 1 300 krooni aastas kindlustamisele, kokku 12 424 krooni. Käendust lisatagatisena kasutades (Näide 2) tuleb tasuda hindamisakti eest 1 200 krooni, notaritasu ja riigilõiv 7 494 krooni, kindlustus ca 700 krooni aastas ja käendustasu 4 500 krooni. Kokku 13 894 krooni.

Käendatavaks summaks on maksimaalselt 24% ostetava eluaseme väärtusest, antud tabelis toodud näite 2 puhul on käendatavaks summaks 150 000 krooni. Esmapilgul võib tunduda käenduse kasutamine ebaotstarbekas käendustasu suuruse tõttu, kuid ei maksa unustada, et käendustasu on ühekordne tasu, kindlustust tuleb aga seevastu lisatagatise korral maksta igal aastal kuni laenuperioodi lõpuni või lisatagatise vabastamiseni.

Kui lisatagatisi mitte kasutada ja võtta tavatingimustel pangast laenu 1 miljoni kroonise väärtusega eluaseme ostuks peaks omafinantseering olema vähemalt 250 000 krooni. See on suur summa, mille kogumiseks võib kuluda väga mitmeid aastaid. Kulutused oleksid kindlustusele, hüpoteegi seadmisele ja hindamisele 9 394 krooni (Näide 1).

Süvenemata kõikidesse detailidesse võib käenduse kasutamine tunduda kulukas, kuid on vähem riskantne mitme kinnisvara laenu tagatiseks seadmisega võrreldes, mille korral võite lisaks oma enda elamisele kaotada ka näiteks vanemate kodu. Samuti on käenduse kasutamine omafinantseerigu alandamiseks üks parimaid võimalusi neile, kellel puudub lisatagatis. Näites toodud 100 000 krooni on suur raha, aga siiski on see tunduvalt väiksem kui 250 000 krooni.