KredEx

Uudised

Tööpakkumised

Taotluste vormid

Kontaktid

	Eraisik
	Korterelamu
	Energiatõhusus
	Energiatõhusus korterelamus
	Energiaaudit ja kraadpäevad
	Hoone energiamärgis
	Infomaterjalid
	Videod
	Küttekaardid
	Statistika ja uuringud
	Seminarid ja koolitused
	Poliitika ja seadusandlus
	BUILDEST projekt
	UrbEnergy projekt
	BEEN-projekt (Paldiski mnt 171)
	IMPLEMENT-projekt

Ettevõtlus »

Eluase »

	Miks tellida, mida sisaldab?			Energiaauditi juhend			Energiaaudiitorid
	Kraadpäevad

Energiaauditite miinimumnõuded

I. Energiaauditi teostamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

1.Auditeerimine baseerub mõõdistamistel ja kogutud andmetel.

2.Üksikpindalad leitakse täpsusega +/- 5% (pluss miinus viis protsenti).

3.Energiasäästu meede on iga ehituslik tegevus, iga seadme paigaldamine/seadistamine või automaatika või iga tarbimisharjumuste muudatus, mille tagajärjel tekib arvuliselt väljendatav energiasääst ja/või küttekulude kokkuhoid ilma elukvaliteeti halvendamata.

4.Audiitor pakub välja minimaalselt kolm tehniliselt võimalikku energiasäästumeedet, sõltumata selle maksumusest. Võimalusel antakse meetme lihttasuvusaeg ning meetme eluiga.

5.Energiasäästumeetmete omavaheline seos (koosrakendamise vajadus) on tarvis välja tuua.

6.Lokaalküttele ülemineku majanduslikud kalkulatsioonid esitada ainult juhul, kui kaugkütte teenuse kvaliteet ei luba elamut mõistlikult majandada ning elamu ei asu kohustuslikus kaugküttepiirkonnas. Juhul, kui lähiajal kavandatakse kaugküttevõrgu / -katlamaja renoveerimist või ehitamist, peab selle välja tooma.

7.Informatsiooni esitamisel ei pea tingimata kinni pidama juurde lisatud tabeli vormidest, kuid nõutav on küsitud andmete esitamine sõltuvalt nende saadavusest vähemalt 3 aasta kohta. Andmeid võib esitada terve aasta kohta.

8.Auditis esitatud andmete põhjal peab olema võimalik anda lihtsustatud kujul soojuse bilansivalemit viimasele terviklikule kalendriaastale:

Soojuse bilansivalem (lihtsustatud; viimane terviklik kalendriaasta):
Q kogukulu (arvesti järgi või kütusekulu järgi) = Q piirete kulu + Q õhuvahetuse kulu + Q sooja vee valmistamine

II. Korterelamu energiaauditi raporti koostamiseks leitakse, kirjutatakse ja vormistatakse:

1.Auditeerimise kuupäev ja välistemperatuur;

2.Audiitori nimi, allkiri, aadress, telefon, e-post;

3.Mõõtmisvahendite kirjeldus (seadme tüüp, täpsus ja töövahemik);

4.Ühistu nimi ja hoone ning ühistu aadressid;

5.Ühistu ning hoone registrikoodid;

6.Ühistu/majanõukogu esimehe kontaktisiku nimi, aadress, telefon, e-post;

7.Ehitisregistri number (olemasolul);

8.Ehitusaasta:

8.1renoveerimise aasta (koos renoveerimistöö nimetamisega).

9.Elamu köetav (välis)kubatuur;

10.Korterite arv;

11.Korterite köetav pind (võimalusel);

12.Korterite netokõrgus (võimalusel);

13.Korterite keskmine sisetemperatuur kütteperioodil vastavalt küsitlusele ja lisada küsitletud korterite arv (võimalusel);

14.Korteritekeskmine temperatuur auditeerimispäeval vastavalt pistelistele mõõtmistele ja lisada mõõdistatud korterite arv;

15.Asukohale vastav kraadpäevade tuletatud väärtus kliimaandmete põhjal [näiteks avaldatud väljaandes Eesti kliima teatmik ehitajatele (Eesti Ehitusteave 2000)];

16.Piirete/akende senised U-väärtused, mis leitakse projektist/andmebaasist või koostatakse läbilõiked ning arvutatakse;

17.Piirete pindalad, mida saab soojustada, sealhulgas:

17.1Välisseinad:

17.1.1sealhulgas otsaseinad.

17.2katuslagi ja/või pööningu põrand; viilkatuse soojustamine

17.3kütmata keldri lagi;

17.4sokkel;

17.5pinnad, mis kaetakse soojustusega näiteks arhitektuursetel põhjustel, kuid mille taga pole köetavaid ruume.

18.Piirete pindalad, mille soojustamine on mingil põhjusel raskendatud (näiteks
osade lodžade küljeseinad);

19.Köetavate ruumide akende pindalad, võimalusel ära näidates vahetamata korterite ja trepikoja akende pindala või osakaalu;

20.Kütmata ruumide (nagu näiteks kelder) akende pindala;

21.Uste ja luukide pindala;

22.Energiakasutust mõjutavate süsteemide olukorra kirjeldus

22.1Tarindid, piirded;

22.2Õhuvahetussüsteemi detailsem kirjeldus ja pisteline kontroll (soovitavalt mõõtmiste alusel). Olemasolul antakse mõõtmiste tulemused;

22.3Küte ja soe vesi;

22.4Elekter;

22.5Gaas;

22.6Veevarustus ja kanalisatsioon;

22.7Pildid, illustratsioonid.

23.Soojuse summaarne Q kogukulu - vastavalt sooja- (ja elektri)arvestile või kütusekulu järgi;

24.Summaarne soojuskadu läbi piirete Q piirete kulu - arvutatakse pindalade ja hinnanguliste U-väärtuste alusel;

25.Q õhuvahetuse kulu - tehakse võimalusel kontrollmõõdistusi, hinnatakse ja arvutatakse;

26.Sooja vee valmistamiseks vajatud soojus vastavalt korteriühistult saadud andmetele ja/või muul viisil audiitori poolt kohaseks loetud meetodi alusel Q sooja vee valmistamine;

27.Võimalusel koostatakse esialgne Soojuse Bilansivalem, seejärel:

27.1Analüüsitaksevalemi poolte tasakaalu ja üksikväärtuste tõepärasust;

27.2vajadusel korrigeeritakse eeldusi ja parandatakse üksikväärtusi ja

27.3koostatakse Korrigeeritud Soojuse Bilansivalem.

28.Arvutatakse ja analüüsitakse energiasäästumeetme tulemeid (näiteks Q piirete kulu peale meetme x rakendamist) ja koostatakse tabel:

29.Hoone seniste igaaastaste tarbimiste kohta tehakse kokkuvõte tabeli kujul (tärniga on märgitud väljad, mis peavad olema täidetud)

NIMETUS:		Kaks aastat enne viimast täisaastat	Üks aasta enne viimast täisaastat	Viimane täisaasta	Ühik
Energiatarbimine
Mõõdetud soojus- või kütusetarbimine (kütuse tarbimine võib olla ka hinnanguline)	···	···	*	*	MWh / a
Küttekulu hoones			*	*	EEK / a / m2
Kütte erikulu hoone avatud netopindala [1] kohta	···	···	*	*	EEK / m2, a
Kütte erikulu korterite köetavapinna1 kohta	…	…	…	…	EEK / m2, a
Kütte erikulu hoone köetavakubatuuri kohta					EEK / m3,a
Tarbevee tarbimine
Tarbevesi	···	···	*	*	m3 / a
sh soe vesi			*[2]	*2	m3 / a
Elektrienergia tarbimine
Summaarne elektrienergia tarbimine			*[3]	*3	kWh / a
Üldelektri tarbimine			*	*	kWh / a
Elektrienergia (üldelekter) maksumus			*	*	EEK / a / m2
Üldelektri erikulu hoone avatud netopindala1 kohta					EEK / m2, a
Gaasi tarbimine [4]
Gaasi tarbimine			*	*	m3 / a
Gaasi maksumus					EEK / a / m2
Gaasi erikulu hoone avatud netopindala1 kohta					EEK / m2, a

30.Võimalusel hoone seniste igakuiste tarbimiste kohta tehakse kokkuvõte tabeli kujul (vastavalt saadavusele):

Näitaja / kuu

Soojuse kulu (MWh)

···

Tarbevee kulu (m3)

···

Soe vesi (m3)

···

200….

Soojuse kulu (MWh)

···

Tarbevee kulu (m3)

···

Soe vesi (m3)

···

[1] mõistete selgitus on antud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses “Ehitise tehniliste andmete loetelu” (RTL 2003, 3, 26)
[2] antakse vaid juhul, kui mõõdetakse tsentraalselt ette valmistatud sooja vee tarbimist
[3]välja täitmine on kohustuslik juhul kui hoones on kasutusel valdavalt elektriküte;
[4] gaasi tarbimine märgitakse vaid juhul, kui hoone on ühendatud gaasivõrguga. Hoone küttevajaduse rahuldamiseks ning tsentraalse sooja vee ettevalmistuseks tarbitud gaasi kogust näidatakse tabeli energiatarbimise osas.

Hobujaama 4, 10151 Tallinn, Eesti kredex[at]kredex.ee +372 667 4100