Ehituskonstruktsioonid

Eestis on valdavalt energeetiliselt ebaefektiivsed hooned. Keskmine aastane soojustarve meie elamutes on 200-400 kWh/m², analoogse kliimaga arenenud tööstusriikides aga 150-230 kWh/m² . Seega tarbime (ja maksame) energia eest vastavalt rohkem.

Kiiresti tõusvad energiahinnad mitte ainult ei ajenda, vaid ka sunnivad elanikke majade soojusisolatsiooni täiustama. Täiendav soojustus on eelkõige kokkuhoid, seda nii isiklikus kui ka riiklikus mastaabis. Hoonet soojustades on aga võimalik parandada ka ruumide mikrokliimat. Lisaks sellele, mida vähem kasutatakse energiat, seda vähem reostatakse keskkonda.

Piirdetarindi soojajuhtivust iseloomustab U-arv, mille ühikuks on (W/m²K). Selleks, et arvutada hoone piirdetarindite parendamisega saavutatavat soojasäästu, tuleb hinnata tarindite tegelikke U-arvusid enne muudatuste tegemist ja loodetavaid väärtusi peale muudatuste tegemist. Soojusenergia hulk mis kandub läbi  ehitusmaterjali sõltub materjali sooja eri juhtivusest ja kihi paksusest.

Hoone soojuskaod tulenevad põhiliselt ehitise karbi ehk piirdetarindite – välisseinte, akende, katuse, välisuste ja keldri-põrandate kaudu.