|
|
||||||||||||
|
|||||||||||||
Energiatõhusus elamutesEhitise elukaareteooria kohaselt on elamu keskmiseks elueaks 50-70 aastat, peale mida loetakse elamu konstruktsioone ja tehnosüsteeme nii füüsiliselt kui ka moraalselt vananenuks. Selleks, et hooned püsiksid kauem, on lisaks hooldustöödele vaja teha suuremahulisi rekonstrueerimistöid. Oluliseks näitajaks lisaks elamufondi vanusele on hoonete teostatud hooldustööde kvaliteet. Kahjuks puudusid aastakümnete jooksul vahendid ja tahtmine elamuid korrapäraselt hooldada ja sellest tulenevalt on tänane elamute olukord tunduvalt kehvem, kui see oleks olnud järjepideva korrashoiu puhul. Nõukogude perioodil ehitatud elamud projekteeriti vastavalt selle aja ehitusnormidele, mille ehituslikud lahendused ja ehituskvaliteet ei vasta enam tänapäeva nõuetele, rääkimata tervislikust sisekliimast. Näiteks tüüpilise Mustamäe paneelmaja soojapidavus on ligi viis korda väiksem kui tänapäevased ehitusnormid ette näevad. Eesti elamufondist moodustavad korterelamud enamuse, kus elab suurem osa Eesti elanikkonnast. Valdav osa korterelamutest on ehitatud aastatel 1950-1990. Selle perioodi tagajärgi tunnevad valusalt praegused korteriomanikud, kes seisavad silmitsi lagunevate majade ja suurte küttearvetega seda eriti viimastel aastatel, kui kütte hind on kahekordistunud. Praktika kortermajade korda tegemisel on näidanud, et kõige otstarbekam on rekonstrueerida terve elamu korraga. Hoonete soojapidavusse ja küttesüsteemi kaasajastamisse investeerides võib vähendada hoonete energiatarbimist kuni 30-40% võrra, isegi kuni 45-50% energiasääst on saavutatav. Millest alustada? Saamaks selgust, miks kortermaja energiat ebeefektiivselt tarbib, tuleks esimese asjana pöörduda ekspertide poole. Selleks parim võimalus on tellida oma kortermajale energiaaudit, mis annab ülevaate kortermaja tehnilisest seisukorrast ning hinnangu energiakasutusest ja selle kadudest.
|
|||||||||||||
|
|||||||||||||
|
|||||||||||||